Küla ajalugu

Kärde küla on esmakordselt mainitud 1411. aastal. Kärde sai tuntuks rahu sõlmimise paigana Rootsi ja Venemaa vahel 1661. aastal. Esimesi renditalusid hakati välja mõõtma 1921. aastal, mil algas ka paljude praeguste kodude rajamine.

Oletatavasti on küla omale nime saanud Kärde mäe järgi. Küla on kandnud ka nime Kärdo, Kärdi, Kardes, Cardis ja Kaarde. Veel 1919. aastal on postkaartidel aadressiks märgitud Käärde. Praegune küla kannab nime Kärde ja selle algusaastad jäävad aega, kui lõppes Eesti Vabadussõda ja hakati andma pikaajalisi ning madalaprotsendilisi ehituslaene. Kärde sai kunagi alguse hajakülana, nüüdseks on tänu keskuse tekkimisele temas ka sumbküla jooni.

Kärde on sajandeid kuulunud ajaloolise Laiuse kihelkonna alla. See maa-ala moodustub 3-4st suuremast ning mitmest väiksemast kõrgemast kohast ehk võhmast, mis nagu saartena või saartekompleksidena asetsevad madalamate, niiskemate alade - soode ja niitude vahel. Üks sellistest "saartest" on Vaimastvere-Ripuka piirkond, kuhu kuuluvad Endla ja Tirma "saared".

Kõige vanema, ilmselt raua-ajal (0-400 p.Kr) olnud asustuse võib leida Vaimastvere-Ripuka "saarel", kust saadud 2. sajandi p.Kr kuuluvaid leide Kärde asundi Alliku metsas olevast kivikalmest. Kärde mõisa õues on olnud noorema rauaaja (u 800-1200 p.Kr) kivikalme.

Kui lugeda kirjatükke Kärde kohta, esineb neis ikka ja jälle Kärde mäe kauni vaate ülistamist. Kümne tuhande aasta eest oli kogu Endla soostik ja selle äärealad mandrijää sulavetest tekkinud veevälja all. Aastatuhandetega vesi alanes, tekkisid soosaared, vallseljakud, voored. Ühel sellisel voorel asubki Kärde mägi, mõisakoht ja küla selle jalamil.

Juhan Kõppi raamatus "Laiuse kihelkonna ajalugu" on öeldud, et 1532. aastal oli Kärde mõisa piirkonnas Püha Johannese kabel. 1411. aastal toimus osaline maade vahetus Valkana (Kärkna) kloostri ning Ordu vahel. Tasuks ordule Alutaguses antud maade eest saab klooster osalt raha, osalt järgmised Womeli kihelkonnas asetsevad külad: Peteyenculle, Kerdes, Tyrmast ja Arro.

Küla majad on ehitatud peamiselt aastatel 1921-1931. Keskus, endine mõisasüda, on väljaehitatud aastatel 1953-1970. Praegu on mõisakeskus lagunenud ja mahajäetud, tootmishooned varemetes. Elumajades õnneks ikka veel elatakse ja loodetavasti nii ka jääb. Kärde külas ja keskuse pargis on palju põlispuid, mis ehtisid küla kuni 2001. aasta 16. juulini, mil tromb paljud neist maha murdis.

Tooma Katsebaasi tekkega 1910. aastal sai Kärdest ja Toomast ühise tootmise üksus, tekkisid küladevahelised alluvus- ja partnerlussuhted. Kahe küla käekäik, majanduslik areng ja inimeste elu-olu on olnud sellest hetkest tihedalt teineteisega seotud.

Nõukogude ajal oli Kärde asundus, mis asus Jõgeva rajooni Pedja külanõukogu Endla soostiku idaserval. Nõukogude aeg lõpetas kõik Vabariigi ajal tegutsenud seltside, talunike, aednike, mesinike ja loomakasvatajate tegevused. Õnneks oli Kärdes enamik väiketalud, see päästis suurema osa külaelanikke küüditamisest.

Kärde küla arengu kõrgaeg oli 1970. aastail. Sel ajal oli külas 180 elanikku. Külateed olid korras, tootmine üleliidulisel tasemel, tegutsesid teadlased, kes uurisid soid ja aretasid ning viljelesid nendes kasvatatavaid heina- ja taimesorte. Külas oli oma kauplus, lasteaed, klubi, kino ja söökla.

Öeldakse, et mida väiksem on küla ja mida kaugemal asub see suurtest linnadest, seda suurem on selle kogukondlik ühtekuuluvustunne. Nii see tõesti oli ka Kärdes. Omavahel suheldi tihedalt, pidutseti koos, leinati koos, tehti ühiskondlikku tööd ning peeti kinni kommetest ja tavadest. Harrastati võrkpallimängu, olenemata vanusest ja soost. Kärde võrkpallurid kogusid kuulsust üle Eesti. Mõisapargis korraldati kergejõustikumänge ning sealsel võrkpalliplatsil mängiti hiliste õhtutundideni.

2010. aasta seisuga on Kärde külas 119 elanikku, neist mehi 66 ja naisi 53. Kärdes on oma selts, mille eesvedamisel toimus 13. augustil 2011 küla kokkutulek, et tähistada 600 aasta möödumist küla esmamainimisest. Ilmus Miili Millendi käsikirja põhjal raamat "Kärde küla talud 1921-2011", mille järge "Kärde mõisast Tooma Katsebaasini" esitleti 2013. aasta juulis toimunud külapäeval.