Kärde mõisa tall-ait

Ehitatud 19. sajandil, kuulus Kärde mõisaansamblisse. Ühekorruseline õlgkatusega puidust mõisahäärber on hävinenud, kuid maakivist tall-ait seisab endiselt omal kohal küla ja kunagise mõisa keskuses. Aastast 1999 tunnistati Kärde mõisa tall-ait kultuurimälestiseks. Hoone vajab hädasti remonti või siis korralikku konserveerimist. Tall-ait on eraomanduses.

Kärde rahumajake

Mõisapargis paiknev väike palktare. Pärimuse kohaselt sõlmiti selles tarekeses 1661. aastal Kärde rahu, mis lõpetas tollase 1656-1658 kestnud Rootsi-Vene sõja ja kinnistas Rootsi võimu Läänemere idakaldal. Kultuurimälestiste hulka arvati aastal 1999. Kärde mõisa park, kus rahumajake asub, on liigirikas (51 eri liiki), rohkete võõrpuu- ja põõsaliikidega.

Peetrikivi

Paremal, üle Kärde mäe mineva tee kõrgel läänepervel, elektriliini all, tee poolt osalt puudest varjatuna, lebab lame rändrahn, millel olevat kord puhanud ja lõunatanud Peeter I (1672-1725). Maantee õgvendamisega on kivi teest eemale jäänud. Autodega mööda kiirustavad inimesed ei märkagi enam aastatuhandete tagust jäärändurit, mis ehk kunagi tsaariga kohtus.

Kärde mägi

Kärde mägi on Vooremaa loodeosa kõrgeim voor, mille tipp ulatub 110 m üle mere pinna. Risti üle selle kulgevalt Tartu - Rakvere maanteelt avaneb selge ilma korral avar vaade. Kärde mäe tipu lähedalt kulges kunagine Eesti - ja Liivimaa piir. Samas olla kahekümnendatel aastatel järsust teetammist alla sõitnud õunakoormaga auto, misjärel varsti hakkasid kraavipõhjas kasvama väiksed õunapuuistikud. Nii mõnedki kohalikud õunaaiad sündinud sellest ümberläinud õunakoormast. Vana tee, mis Kärde mäest alla tuli, oli aga sedavõrd järsk, et täislastis vankritel pistetud tagumiste rataste vahelt läbi puu, muidu ei suutnud hobune järsul kallakul koormat piadada. Mäest alla Vaimastvere poole sõites võib iga autoga sõitja tunda jõnksatust, mida küll aastaid on püütud tulutult siluda. Ikka on tee sealt tasakesi järgi andnud. See on mälestus Teisest maailmasõjast, kui sakslaste lennukipomm tee mäelt puruks pommitas.

Kärde mäel asus kunagi tore Veski talu ja tuuleveski. Nüüd on tuuleveski kohal maantee, veski kiviosa jahvatas nõukogude tee-ehitaja killustikuks ja talu tehti maatasa, ainult sirelihekk on alles. Veski möldrimajas on sündinud luuletaja ja rahvaluulekoguja Karl Woldemar Rosentrauch (1878-1919). Pilt veskist on tehtud 1921. aastal.

Rahukraav

Kärde mäelt Tartu suunas läbib tee sügava ristipidise oru, mille põhjast leiab kraavi, mis rahvapärimustes on tuntud Rahukraavina. See olevat kästud kaevata rahuläbirääkimiste ajal aastal 1661 rootsi ja vene sõduritel, et need niisama ei logeleks. Kraavi puhastasid Kärde talgulised 2013 maikuus. Kahjuks ei ole objekt tähistatud.

Preilikivi

Kärde mäel asuv Preilikivi märgib Stackelbergide vanima tütre Margarethe "Rita" Victoria (1882-1903) matusepaika. Noore neiu surma asjaolud jäid rahvale ebaselgeks, seetõttu on tekkinud mitmeid erinevaid jutte. Ametlikult uppus Margarethe Victoria 27. juunil 1903. aastal Lõuna-Tartumaal Löwenhofis (Kuigatsis). Kuna kahtlustati enesetappu, ei tohtinud teda kirikuaeda matta. Isa leidis talle viimse puhkepaiga Kärde mäe lõunapoolse oru veerul. Suur looduslik kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega olevat jäänud haua jalutsisse, sest preili ei olevat surnud loomulikku surma. Kivil seisis mustast kivist rist, haua peatsis tahvel täieliku nimega. Lõhutud risti tükke võib veel praegugi näha, hauatahvel leiti täpselt sada aasat peale Rita surma Kärdes Pärna talu keldrilae pealt.

Mõisapreili hauda on üritatud saja aasta jooksul korduvalt rüüstada ja aardeid otsida. Selline leid soojendab ajaloohuviliste südant ja teeb rõõmu, et kunagise hauaplaadi saab taastada ja preili Rita lõpuks rahu leida. Hauakivi juurde viib nulgudega ääristatud rada. Kivisse raiutud vapikilbil on all kolm mäge, millel kaks pärntüve kahe paremale ja vasakule alla rippuva lehega. Murtud tüved lehtedega sümboliseerivad Stacklebergide suguvõsa, mida võib küll murda, aga ei saa hävitada, sest tugevatest juurtest sirguvad uued harud.

Endla järve matkarada

Endla looduskaitseala kuulub alates 1997. aastast rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka ning Euroopa Liidu Natura kaitsealade võrgustikku. Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis, mis muistendi järgi on Vanemuise kasutütre Juta kaitse all. Endla järv ja looduskaitseala asuvad Kärdest vaid mõne kilomeetri kaugusel. Endla järve matkaraja parim vaade avaneb järve idakaldal asuvast 15 meetri kõrgusest vaatetornist. Rada algab Kärdes asuva infotahvli juures ja lõpeb Toomal. Vaatamisväärsused: Kaasikjärve raba, Endla järv, lodukaasik, Endla puisniit (Salu), Mustjõgi, Kaasikjärv, Männikjärve raba, Männikjärv ning erinevad metsakooslused.

Tooma Linajärv

Linajärv Toomal on olnud lähikonna elanike ja suvitajate jaoks igasuvine iseenesest mõistetav supluse ja vaba aja veetmise koht. Laskem järvel endal rääkida: "Asun Tooma külas Endla Looduskaitseala keskuse lähedal. Siit on Jõgeva linna umbes 20 km, Kärde külasse 2 km ja Vaimastverre 6 km. Olen üpris vana, pärit ilmselt viimasest jääajast ja parajalt sügav (kuni 12 m). Esimene puidust ujumissilla mõnusa istumispingiga ehitasid siia inimesed juba ligi 60 aastat tagasi. Sellest ajast alates olen pakkunud nii silmailu kui ka kalastamisrõõmu, ujumis- ja suplusnaudinguid väga paljudele inimestele nii siitsamast naabrusest, kaugemalt Eestist, isegi välismaalt matkajatele ja külalistele. Julgetele vettehüppajatele pakun sooja sekka ergutuseks sutsuke jääkuubikuid. Nii nad naeravad ja kiidavad mu erakordset jahutusvõtet!"

Linajärve äärest leiab ka mõnusa lõkkekoha koos lõkkealuse, laua ja pinkidega.

Kärde mõisa park

Park on muinsuskaitse ja looduskaitse all. Rahuldavas korras, lubatud on heakorratööd. Pargi tuumik on istutatud 18. sajandi II poolel. Praegusel kujul on park rajatud 1870. a. mõisaomaniku parun Victor Stackelbergi poolt. Tema ajal istutati ka nulugrupp teisel pool Jõgeva-Tartu maanteed. 2001. aastal trombi tagajärjel murdusid suures osas pargi põlispuud ja sisuliselt on ajalooline planeering hävinud. Kärde mõisa härrastemaja asemel olev endise Tooma Katsebaasi kontorihoone on täna hooletusse jäetud, ohtlik ja täie hooga lagunev. Seda ümbritseb väike park, millest üks osa on erastatud, korras ja aiaga piiratud, teine osa (1 ha) aga võssa kasvamas ja vajab heakorrastust. Säilinud puud ja puudegrupid on kasvanud varem liituses, mistõttu on alt laasunud ja ühepoolse võraga. Pargi ruumilisus ei ole säilinud. Kärde pargis kasvas 1992. aastal 51 erinevat puu- ja põõsataksonit. Peahoone eesväljaku serval kasvavad mõned põlised siberi nulud ja vene lehis. Ajaloolist väärtust omab tammeallee. Pargis on looduskaitsealuse tähkja rapuntseli (Phyteuma spicatum) ainus leviala Jõgeva maakonnas. Ilmselt on selle aklimatiseerimise eesmärgil oma parki toonud suur botaanikahuviline parun Victor von Stakcelberg. 2014 aastal leiti pargist mitmeid põnevaid pargikultuure: kreeka pähklipuu, (Kreeka pähklipuud on Eestis üritatud kasvatada mõisaaegadest saati.) ilupõõsaid, vanu sarapuid, noori tammesid. Näiteks leiti väga vana taim Fragaria moschata – kõrge maasikas, mida kasvatati enne aedmaasika sissetoomist Eestisse 16.-17. sajandil. Hall pähklipuu- seda tundub olevat lausa võsana vana mõisa kaevu ümbruses. Ülevaade pargi taimedest: http://www.keskkonnaamet.ee/public/50_tavalisemat_pargipuud_ja_-poosast_200dpi.pdf. Kärde mõisa pargist ja hoonetest 1976 aastal tehtud kokkuvõte http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0015851.pdf